Ajalugu

Kuni XIX sajandi lõpuni ei olnud Peipsiäärsetes vanausuliste külades ühtki kooli. Olid üksikud inimesed, kes oskasid kiriku-slaavi keelt ja õpetasid seda ka lastele. Näiteks õpetas Varnja külas lastele matemaatikat keegi erusoldat. Õpetamise eest tuli tasuda. Lähim kool asus Alatskivil, kus toimus õppetöö eesti keeles.
Esimesed andmed Koolja koolist pärinevad 1901. aastast. Siis oli see vene õppekeelega „Емельяшина школа”. Nimi oli antud kooli asukohamaja peremehe järgi. Koolis oli üks klassikomplekt ja üks õpetaja. Õpetajaks oli Persidski (pärit Välgi külast). Koolis käisid ainult vabatahtlikud. Esimesed kirjalikud andmed (õppenõukogude protokollid) on aastast 1929. Kool kandis siis nime „Колецкое начальное училище”, juhatajaks oli A. Oberpal.
Kool töötas kahes vahetuses.
1931. aastast oli Kolkja Algkool 6-klassiline. 
1935.-1936. õppeaastal töötas koolis 3 klassikomplekti, kus õppis 117 õpilast.
1937.-1938. õppeaastal määrati kooli juhataks A. Dubkovski. Õpetajad olid N. Oinas ja O. Rõbakova. Saksa okupatsiooni ajal töötas kahes vahetuses.
1944.-1945. õppeaastal sai kool uue nime – Kolkja Mittetäielik keskkool (7 klassi).
1947.-1948. õppeaastal töötas Kolkja Mittetäielikus Keskkoolis 8 klassikomplekti 223
õpilasega, koolis oli kaks esimest klassi.
1949.-1950. õppeaastal kolis kool vallamajja, mille ruumid olid remonditud ja kooli jaoks kohandatud.
1990. aastal projekteeriti uus koolimaja, algas ka ehitamine, see aga jäi katki seoses
Nõukogude Liidu lagunemisega.
1995. aastal algas taas uue koolimaja ehitamine ning see valmis 1997. aastal – siis juba nimetatuna Kolkja Põhikooliks.
4.07.1997 toimus kohalik suursündmus: avati pidulikult uus uhke koolimaja. Avamisel
osalesid Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja haridusminister Mait Klaassen.
29.06.2016 sai kool nimeks Kolkja Lasteaed-Põhikool, koolitusluba anti õppe
korraldamiseks koolieelses lasteasutuses ning põhikooli I-III kooliastmes.
Kolkja Lasteaed-Põhikool on õppijakeskne kaasav kogukonnakool Peipsiääre vallas,
piirkonnas, kus elavad põhiliselt venelastest vanausulised, kes on jäänud truuks oma 10. sajandist pärinevale usule. Õppetöös on läbi põimunud eesti ja vene inimeste kultuur, väärtustades rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist ning arengut.
Kooli piirkondlikust eripärast tingituna õpivad koolis vene emakeelega õpilased, kuid suur osa õppetööst toimub eesti keeles. Kooli ülesanne on toetada kõigi õpilaste edukat toimetulekut Eesti ühiskonnas, arvestades samas nende vajadusi, isiksust, rahvuslikku identiteeti ning kultuuritraditsioone. Lisaks annab ilus asukoht Peipsi järve lähedal hea võimaluse väärtustada ja tundma õppida ümbritsevat loodust.
Kolkja Lasteaed-Põhikool on arenev kool, avatud uutele lähenemistele ja võimalustele.
Kooli õppekava alusväärtusteks on meie hea kooli tunne, mitmekülgse hariduse toetamine, sallivuse, kohuse- ja vastutustunde kasvatamine. Õppetöös pööratakse erilist tähelepanu kodukandi ajaloo, kultuuri ja huviringide töö sidumisele erinevate õppeainetega. Kooli eripära väljendub avatud õpikeskkonnaga kooliks olemises, kus edendatakse loovust ja innovaatilisi õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni ja tulemuslikkuse suurendamisele. Õppetunde on võimalik läbi viia õues, kooli lähiümbruses: pargis, metsas, soos, järve ääres.
Koolis keskendutakse muutuva õpikäsituse rakendamisele. See väljendub õppijakeskses lähenemises, digipädevuste arendamises, loovuse toetamises. Õpilane võtab õpetaja toetusel järjest enam vastutust enda õppeprotsessi eest. See väljendub kirjaliku ja suulise eneseanalüüsi oskustes. Koolis pakutakse mitmekülgseid võimalusi õpilase igakülgseks arenguks, võttes arvesse nende erivajadusi. Toetakse ja innustatakse kaasaegsete digivahendite kasutamist õppetöös.
Koolis on erinevad võimalused õpilaste toetamiseks: eripedagoog, logopeed,
sotsiaalpedagoog, psühholoog, pikapäevarühm.
Koolis saab õppida A-võõrkeelena inglise keelt. Inglise keele õpetust alustatakse 2. klassist, et õpilased saaksid keeleõppega sujuvalt harjuda. Nooremana keelt õppides on sageli lihtsam omandada loomuliku kõneviisi ja hääldust.
Valikõppeained pakuvad suurepärast võimalust õpilastele avastada uusi huvisid ja arendada oma oskusi väljaspool kohustuslikku õppekava.
Valikaine “Informaatika” on hea valik neile, kes soovivad süveneda arvutiteadusesse,
programmeerimisse ja digitehnoloogiasse. See õppeaine annab kasulikke oskusi, mis on tänapäeval üha enam nõutud.
Peamiselt on kooli õpilaste kodune keel vene keel. Valikainet “Vene keel ja kultuur”
õpitakse eesti õppekeelega klassides (1.-4. klass). See annab lastele võimaluse tutvuda vene keele ja kultuuriga varakult ning laiendada oma teadmisi ja suhtlusvõimalusi. Keeleoskus võimaldab mõista ja väärtustada rahvuskultuuri.
Koolis töötavad erinevad huviringid, mis toetavad eesti keele õpet, ettevõtlikkust ja
digioskusi. I kooliastmes robootika, ettevõtlusõpe; II ja III kooliastmes programmeerimine.

Lisaks sisaldub 8. kl õppekavas õppeaine “Ettevõtlus ja karjäär”.
Koolis panustatakse turvalise liiklemise oskuste harjutamisse, 1.-6. klassini on huviring
“Liikluskasvatus”.